purjelaeva ühing
nonii. kolm ööpäeva merel on möödas. unerütm on ammu sassis, kolm tundi korraga on ok ja neli tundi on pikk uni. poole öö kaupa vahetame välja, tegelikult täitsa väljapuhanud seis on.raidi magas ja kui aknast vaatas siis ärkas virgeks. gotlandi kaljud akna taga. maa. miski nali peab kogu aeg olema, laevu liigub siin napilt. vaheaegadega […]
kallast näeb harva, sidet pole. üritasin vahepeal aga ei toimi. bornholmist tegelikult juba möödas, peaaegu ölandi külje all. eile saime kieli kanalist tulema, ilma maksmata kusjuures. maksmine ja üldse on see kanalivärk sakslastel üliarenenud. võrreldes hollandiga. esiteks muidugi hollandlased raha üldse ei tahtnud ja raiskasid ilmatuma hulga elektrit, tööaega ja rahvuslikku rikkust meile sildade lahti […]
kieli kanali lüüs sulgus selja taga ja ei ole enam õiget merd, kuue meetrist tõusu mõõna ega kolme sõlmeseid hoovusi ristipõiki. reeds almanahh ja enamik materjale on ainult ballastiks pardal. ilmselt ka selliseid laineid ei näe enam. läänemere 450 miili on jäänud. kieli kanali 100km st jõudsime sõita 45km gieselau harukanalisse ööseks seisma. sunniku sakslased […]
pikalt ei viitsi jahuda sest üleeile startisime selle lollaka raudteesilla tõttu viie ajal, päeval kolgerdasime amsterdamis mis merelt tulles on täiesti umbne ja turiste täis kes ull pilk silmis ringi traavivad ja shoppavad. hollandi väiksed linnad on etemad. ja eile öösel ootasime konvoid mis amsterdami südalinna sildadest läbi viib. kui pool kolm neist läbi olime […]
otterdami sisse ei põiganud, jäi viis miili teest kõrvale.ei hakanud sinna suurde sadamalinna ronima. gouda raudteesild avati alles veerand kümme ja jäimegi õhtul goudasse paika. jahtsadama kanal oli täpselt kiilu järgi kaevatud aga saime sisse. hommikul oli vesi kriba madalamal ja saime ka välja. kiil on ilmselt lühem. tea kas gouda on gouda juustuga seotud. […]
nüüd on kaks ööd magada saanud, kohe teine tunne kui paari tunni kaupa saab suigatada. käisime ujumas, vedelesime ja võtsime päikest pea terve päeva, laev sõitis, aegajalt vaja kurssi muuta. lihtne. nagu inglisekeelne cruising in netherland ütleb on see maa god’s water and god’s land. maa poolt ja eriti kiirteelt vaadatuna on holland igav ja […]
nädal merel on näonaha taandanud ja sooja ruumi sattudes jääb kohe magama. peale eilset ei kõigu mitte enam peldik ja dushiruum vaid ka suuremad hooned tunduvad viletsatele pontoonidele ehitatud. ainult mõte ei liigu. holland on sümpaatne, lõpuks autod sõidavad õigel pool. juba oli meelest läinud kuidas holland jalgratastega üle külvatud on. ja juustupoed. ja rattapoed. […]
jõudsime hoopis hollandisse. belgia ja prantsusmaa jäid vahele. sõitsime ühe öö lisaks otsa et ‘staanding mast’ kanali suudmesse saada. siit homme stardime amsterdami poole või võtame põhjamere täiega ette. are saatsime kummipaadiga maale, paar võileiba ja boarding pass kaasa. läks bremenisse lennuki peale. laevaga oleks kindlamalt kohal. aga tal sai aeg otsa. doveri väin tegi […]
oleme juba pea tunni idapoolkeral. pühapäeva hommikul hakkame inglise kanali kitsaimat kohta läbima. dungeness head ja selle järel dover strait. natuke sealt edasi pöörame mandri poole ja sõidame üle liikluseraldustsooni. laevad sõidavad siin üksteise sabas ja kõrvuti. öösel palju nalja ei saanud sest suurt midagi ei olnud näha. laevad olid kadunud. vahest vupsas mõni mööda […]
falmouthist hakkasime hoopistükkis õhtupoole sõitma. peamiselt seepärast et üks koogisöögi ring oli vaja linna peal veel teha. aga seepärast ka et ilmateade lubas tuule mõningast vaibumist kuskil kella kuue paiku, otsutasime siis et ei lähe vastu lainet rammima. paar kolm tundi saime siiski ameerika mägede moodi sõitu, kui suured need piki inglise kanalit üles aetud […]