Tehti märkus et miks ma maha salgan kuidas eile parte toitsin. Okei, olgu. Tuul vilistas ja pardipere tuli saksa keeles prääksudes ligi. Väiksed saiatükid ei lennanud kaugele. Pardis prääksusid nördinult. Panin terve viilu kõrge kaarega lendu. Üle ühe jahi tuli happy family parasjagu kõrtsist, sunniku viil tuli nagu bumerang tagasi ja otse mehe pähe. Suleldusin selle suure vendri taha peitu. Idaeurooplased loobivad leivaga.

Tulime siis täna kanalisse ära, algul ei saanud vedama ja siis Kieli lahe suudmes gennaker hakkas üle käte minema. Lauspäike päev otsa. Õllevaru kahaneb eksponentsiaalselt tempreratuuirga. Mitu tundi passisime kanalis lüüsi saamist, üks tuhkpeen 65 jalga uus jaht ootas LOOTSI. Siis oli päiksest kõrini, bimini peale. Teine tera kohe. Me oleme siin Rendsburgis nii palju juba olnud et oleme kohe. Kanal ise on vist kaheksas kord sõita.

Homme Brunsbüttelis sobiv tõusuhetk on kuskil kuue paiku õhtul. Nii et siit kiiret pole lahkuda. Ööseks põhjamerele.

Homme siis saab ilus elu läbi, ilm hakkab pekki minema täiega, kõigepealt äiksefrondid, siis 10-12ms VASTU tuult saab olema veel normaalne seis, tõus-mõõn, toodrid ründavad ja üks maailma tihedaim laevaliiklus otsa. Ilmselt peame vahepeal ka varju minema. Groningen oli üks plaan aga selle laevaga ei saa sealt kanaleid mööda edasi. Vaatab jooksvalt.