Eile esimene juhus terve päev puhta purjega sadamast sadamasse saada. paiguti päris kena hooga. tuul oli lõpuks ka 10ms alla, puhanguti rohkem. akud pidasid kenasti ja piloot töötab ka bakstaagis lainega täpselt.

jersey adamas oli liikuv ‘sill’, joonlaud näitas nullise taseme juures 1.5m. kahtlane lugu, küsisime sadamast üle. ja läksime 2.6m näiduga kenasti välja. testitud, oli õige näit.

teine purjekas tuli teiselt poolt ringiga siia ja sellele tegime ära. planeerimisega.

ja siis st malo’sse jõudes oli padumõõn. ‘port vauban’ lüüsi ees kaardil näitas 1.8m sügavust. ja lüüs ei töötanud. ilmselt kunagi töötas. ootepontoone pidi olema 3tk, polnud ühtki kuhu oleks julgenud minna. viie tunni pärast oleks sisse saanud. öösel.

läksime uude sadamasse, padumõõnaga. miski tabloo 3.2m ja oli kah nii. hakka või uskuma. igatahes saime sisse.

siinkandis saab igapidi adrenaliini üles.

selles  ‘bas-sablons’ sadamas siin on postid lausa 19m pikad. trepp kaldale on nagu taevatrepp. ja vahest läheb ilmselt ka see vett täis sest postid on üles välja mustad.

st-malo osutus huvitavaks. ei lähe ka täna siit kuskile ja homme ulub tuul.

kuigi are käskis shnitlit süüa, kodanikuallumatuse korras eile kelv võttis ikka mousseleid ja ma valge veiniga austreid austreid, raifi jäi pannkookidele truuks. ei shnitslitele.

siin mitu linnaosa vaja üle vaadata. eile jõudsime põgusa tiiru teha. kindluslinn oli kunagi privateeride pesa ja vanalinn on eraldib.

laeval on nagu ikka, õgimine ja magamine ja molutamine.