Teiste sõitjatega sotsialiseerutud.

Trilli, Nautitech 44. Itaallased. Tõmbasid parasaili teisel päeval üles ja nii jäi. Elasid kõik squallid üle. 40kn kõige tugevam. Tegid väga hea sõidu. Jätavad nüüd laeva siia ja hakkavad otsima kes tagasi sõidaks.

Sniky, (Nautitech 48). Kanadas elav ukrainlane, Daniel nautitechist oli peale palgatud. Daniel rääkis et luges stardis sekundeid, lapats ööpäevaks põhja, ülemine marsruut, oxley üles ja nii jäi. Ukrainlane käis ka uudistamas, esimene küsimus et kas ikka olete veel sõbrad… Tegid superhea sõidu. Kõik jäi terveks, mootoriruum sai vett samamoodi nagu ka Laral – emergency tilleri kaan lekkis. Aga nad ei vaadanud luugist sisse.

Diamond blue (39 jalga). Richard ja tema naine ja sõber. Uskumatu tüüp, ca 80 aastat vana, naine ka. Peol rääkis et jätsid ka kõik purjed üles et ikka peole jõuaks. Tuulerooli alumine kinnitus hakkas lekkima, pidid elektrilise autopiloodiga sõitma ja genua-mainsail combo. Richard ütles et naine on vana kala, küsimuse peale et kas arc’i veel sõitnud rääkis et tema küll kaht korda üht asja ei tee et neid kohti on ikka palju maailmas. Richard lasi peol limbot et polnud asigi. Tulid visalt meie taga.

HeRo (Lagoon 46), multihull B võitja, poolakas. Intervjuus kas mängis lolli või sõitis lõdvalt. Et pani oma 290m2 parasaili üles ja muudkui aga sõitis. Finisheeris kaks päeva enne Larat.

Jara (Amel 50) ja Axel kambaga. Sõitsid oma oxley katki, sadamasse jõudsid just praegu, 13 dets, tulid küll eile õhtul aga ilmselt ei julgenud öösel sisse sõita.

Kokkuvõte on selline et me ei sõitnud Nautitech 40 potensiaali kaugeltki välja, tegime keskmise 6.3kn, parimal päeval 7.3kn. Selle sõitis ka Saare 38 välja aga 38 jala jaoks on see max perfomance. Saab paremini aga keegi meist ei julgenud purje nii palju usaldada et see squallide võimalusega üles jätta. Kolmest laevast mööda saamine ja parim läbisõit tuligi kui ühe ööpäeva oxley’ga tublit sõitu tegime. Vigu oli muid ka näiteks purje disainerite soovitus guy otsad hoida 2-2.2m ja tugava tuule korral lasta pool meetrit või rohkem välja – see hakkas alles lõpuks kohale jõudma.

Me olime küll aeglased aga trassi valik oli hea, arvestas imeliku ilmasüsteemiga ja sellega võitsime aega tagasi.

Me olime ka raskes lastis, kindlasti tonni jagu kraami ülearu pardal, mis ka ei teinud kiirusele miskit head, seda oli tunda juba stardis. Ja stardist oleks pidanud minema pühkima nagu tegi Sniky – ei olnud mingit mõtet kangekaelselt purjetada – jäime ilma acceleration zone tuultest ja uimasime siis seda kauem ilma tuuleta.

Üks müstilne asi on veekulu – ca 200l ööpäevas – vett ei raisatud – mageveepeldikud automaatse tsükliga on ikka täiesti jama – magesti tarbib 700W umbes neli tundi iga kahe päeva tagant – ja teeb seda peaasjalikult ekskemientide merre uhtmiseks.

Generaator tarbis ca 40l naftat ja akud vajasid lisalaadimist pea iga päev. Päikesepargi 3500W kaheksa suurt paneeli laadis kuni 2kW, enamasti päikesepaistes siiski oli kasulik laadimine 800-1300W

Sidemaht läks lappama – 280GB – mis koos kuumaksuga teeb ookeanil Starlinkil ca 1000 euri.

Lara käitus suurtel kiirustel hästi – mis ka viitab et me ei julgenud piisavalt itsi anda, ka sukeldumise kommet ei olnud ja äkki ühel korral pontoon laine ja tuule koosmõjus plotsas korraks veest välja. Aga väga stabiilne kere ja püsib hästi kursil. Hea laev.

_____________________________________

Toiduga läks vähe nihu – ei jõua nii palju õgida. Harleti kell näitas 700 sammu päevas. Kolm toidukorda on kuumas kliimas liig. Osad õhtusöögid jäidki spontaanselt ära. Ja öösel ei nokkinud keegi suurt midagi lisaks – niigi kere täis.

Puuvilju oleks võinud olla rohkem, mahlaga läks täppi, õlut jäi ‘üle’, munad-kartulid-riis-porgand-kurgid-tomat ka täppis. Piimaga ka pihtas, mesi kadus.

Kallis stategic foodpack (500eur kogu toidu maksumusest mis oli ca 1500eur) on praktiliselt alles ja ka väga head Harleti metssealiha konservid – 48 tk neid oli ja pool alles.

Liiast sai kokku ahmatud 4kg jahu, 4kg makarone, 4kg riisi, 14x200gr tomatipastat(!), 4x300gr alioli’t, 3x300gr majoneesi 5x200gr või, 3x1l õli. üksjagu kuivikuid, maitseaineid, 5x200gr maisikonserve ja 5x200gr uba, 2x1l marineeritud kurke, 21x100gr nata para cocinar liquida, 3x500gr küpsetusvõid, 5x200gr margariini. Ja kolmest kaasas olnud rummist üks on siiani alles – seda ei usu nagunii keegi.

Sügavkülmades vorstikesi 9 pakki, üks komplekt kanakoibi ja ühe korra jagu liha (grip kottides), neli pihvi. Peale vorstide mis olid liigsoolased läks sügavkülma kraamiga enamvähem pihta.

Üks külmkapp on seni praktiliselt täis õhukeseks viilutatud võileiva materjale, 6 pakki juustu, kümmekond pakki sinki, kuus pakki taignavorste, neli pakki peekonit. Peekonit läks aga võileibu väga ei söödud. Pigem suitsuvorste mida jäi ka paar tk järele. Peenikeseks viilutatud kraami on suht mõttetu kaasa vedada – enamik on pakend.

Poolele jahule ja osale makaronidest olid juba koid sisse läinud, läks prükkarisse. Peab topelt pakkima. Kastitäis kraami sai heategevuseks annetatud.

____________________________________________________

Eile oli welcome party – vinge pidu. ARC on uk korraldajate üritus ja kuskil kolmandik on ka osalejatest inglased. Korraldajad ikka oskavad pidu püsti panna, see oli hulka vingem kui kanaaridel, 106 laeva just merelt tulnud. Künka otsa oli koht leitud, rummipuns ja muud mis aga tahad ja palju jõuad, söök ja snäkid ja ‘liblikad’ ja palju lärmi. Tagasi tulles oli ka bussis nagu loomaaias.