Sardiinia sõit algas. Valencia Olbia.

Mõtlesime minna Valenciast minekut kell 5 hommikul, ilm klappis aga juhtus mõistlikumalt, kl 7 ja natuke peale, jõime kohvi ka enne. Mõistlikumalt seetõttu et ei olnud enam purjekas vaid palgiparv, 2500rpm mootoriga ja 3kn. Tagurpidi üldse mitte eriti. Kinni kasvanud. Sihukesega kaugele ei purjeta. Lõgistasime avamerel lainega vähe seda värki ja suured tuustid sammalt said tüüri küljest minema. Aga teab mis märgatavat mõju sel polnud. Läksime sadamasse tagasi, laupäev – boatjard ei toimi ja tööpäeval võetaks jutule ilmselt ka kuu jooksul. Kui sedagi. Selle krrdi Valencoia värv ongi all, long lasting premium quality. Tegelikult shaise, noname. Enne oli SeaJet.

Hakkasime siis kraapima, rootsi päritolu scrubber oli laevas, mis paras mänguasi. Kaotas laba ja kalakohver pidi plastiku ohverdama. Kalev-raidi proovisid köiega läbi tõmmata. Teeb samblasse aukeküll. Pisike pahtlilabidas ainuke mis töötab, 40 ruutmeetrit. Kl 10 tehti pood lahti ja sai kõvemaid ja teritatud labidaid. Kolmekesi kuus tundi vees. Raidi võttis ka kiilu ja keskele sukelduda aga enne peab pind puhas olema sest muidu oled tagasi tulles veits verine. Kokpit ongi vereplekke täis, raidil üks õlg suht lahe. Sõrmed ei lähe sirgu, veini saab valada see kes sõrmed ümber pudeli saab.

Oleks kl viis üles ajanud oleks viiest põhja kraapinud. Isegi hästi läks. Siin peod ja tümakas vastaskaldal lõppesid kuskil nelja ajal. Sai enne vähe magada.

Aga saime kl 14 minema ja praegu purjetame teravas tihttuules 6kn ja peale. Molluski-peletus-sõit. Äkki võtavad aru pähe ja leiavad koha kus sedasi ei voola. Mootoriga 2000 rpm tuli 4.8kn, pole parim aga laev jälle libiseb.

Ajast oleme nüüd maas aga arvata oli et purjekaga pole mõtet selle plaaniga peedistada, Kurss on ka moment rohkem Rooma suunas. Aeg annab arutust kuhu jõuame.