Päris paraleelmaailm nüüd, ainult maskeeritud viksiks et siia saab tulla ja poi külge jääda. Saja dollariga saab ka. Ilmselt muidu saart eraomadisse ei müüda kui et sadam on lahti.

Golfikärud, elektrivankrid ja muidu pisikesed veokad saalivad ringi. Ühtki suuremat autot ei ole, kiirabi ka sihuke miniversioon. Teenindavale personalile on oma village. Muist viidi õhtul üldse paadiga saarelt jalust eest minema.

Väga ringi hulkuda ei lubata, erateed ja villad. Erasaar, üks omanik. Ise ehtitada ei tohi, osta maja saab 1-10mln usd tükist. Kõiksugu kirjusid ja sulelisi olla olla siin pesa teinud, staarid, pornostaarid, jalkaässad jne– kartsime et ei tunne ära kui otsa koperdame – solvuvad. Näha ei ole aga kedagi et patsu lüüa, peab rahul olema et eralennukid saalivad saarele.

Sadamas kõrtsus saab ristinimene ka käia muidugi. Uusmeremaa lambast kotlet on 50 usd näituseks. Osavalt on ära varjatud et kõi on kvaliteetne – aga on – lambid, nikerdused, kogu sisustus on hoolikalt valitud aga silma ei karju. Vähe valel ajal tulime jaanuaris on siin bluesi festival.

Poed ja värgid ka siin nagu disneylandis. Kuna muruniitja teeb lärmi siis on siin selle töö peal kilpkonnad (tunduvad ehtsad, ei paista elektrilised?) ja neid on palju. Suuri teokarpe on siin ka hunnikus nagu prügi.

Tagasihoidlik külapood

Hommikul poering, dzinn on otsas, kes nii merd sõita saab.

Baari juures on ookeanist üles korjatud, väidetavalt Endevouri süstiku tükk. Kahtlaselt vene trafarettidega.