04 detsember, laupäev. Stardime saare lõunaosa üle vaatama. Turistikam ja lakutum osa saarest.

Turistid ongi lollid. Meie ise. No juba kui lennujaamast tulime ja oli näha et järjekorratati tanklates. Eile imestasime et siinsed ummikud tulevad sellest et tanklates on järjekorrad. Täna kui tankida tahtsime – ei ole. Teine, kolmas tankla ei ole. Neljas tankla ja räige pööre järjekorra vahele, üks auto enne sai otsa. Viies tankla – lont oli juba sees- sai otsa.

Kuues tankla oli lennujaama alas kus rendikaid tagasi tuuakse ja ilmselt ka meditsiini ja politseid varustastakse – lehvitasin rendipaberitega – anti paak täis.

Enne jõudsime veel rendifirma läbi helistada (ei oska inglist, suunab teisele numbrile mis on automaatvastaja) ja sõitsime sinna ka kohale (ei oska keelt, siis lõpuks pähe istudes on telefoni otsas müügikreool kes ütleb et /tal savi/ pühapäval toote auto poole paagiga tagasi ja kui ei siis 10 eur liiter deposiidist maha).

Kalev nägi järjekorda (väga positiivne märk et on mida järjekorratada) lennujaama kandis ja müügikreool soovitas ka seal katsetada – nii siis saimegi jälle rajale.

Möll ikka käib, tsiviliseeritult. Näiteks ringtee keskel laulavad. Hommikul kui läksime laulsid ja õhtul kui tagasi tulime ka veel laulsid. Terve bänd. Reggae. Kui neil villand saab siis ilmselt panevad midagi jälle põlema või tee kinni. Need rastapatsidega kreoolid ei ole teps mitte eestlased.

Meil nüüd seltskond läks lahku. Kalev sai auto täis paagiga meie poolikuga (suslikud ei ütlenud ka et kütust linnas pole). Kalev sai kaugemale sõita, läks sadamasse laeva ette ajama ja poode üle vaatama.

Meie võtsime kilpkonnadega ujumise probleemi ette. Kirjeldus selline et kõrvaline laht, väike tee viib sinna, vaikne ja rahulik.

Paar kõrtsu, autosid täispargitud ja rand rahvast-snoreldajaid täis – oleks vähe õigem. Kilpkonnade jaoks vett eriti ei jätku. Aga Tiit tegi sellise triki et pani puulehe kõrva taha (söövad neid äkki?) ja ujus ringi. Ilmuski paras isend Katre-Aire vahele ja läbi, ajas pead välja ja loibi. Punkt kirjas.

Õhtul see bensiinijama sai oma järje. Esimeses linnas kus süüa tahtsime pandi söögimaja nina ees kinni. Juba kell kolm PM. Ja seal linnas oligi siis kogu lugu kui ehk hulkuva kuke kinnipüüdmine välja arvata. Et hakkab pihta või nii.

Võtsime paanikahoos järgmise linna ette, kell neli PM, saime löögile aga no söök… Kurta ka ei või atmosfäär oli autentne – kas kiilakad või rastapatsidega, hambaid kas pole või punased. Ja terve kogukond kohe sihukesi kirjusid ja sulelisi veslushoos. Pehmelt öeldes.

Tagapool oli veel söögimaju ja elu rohkem. Aga tühi kõht ja paanika on paanika.

Kalev samal ajal kontrollis sadama lähedast poodi ja seal olid ainult tühjad riiulid. Välja läinud rendikad olid puhta töö teinud. Ja kinni pannkase pühapäeval kl 13 PM. Ehk siis et läheb varustamisega keeruliseks, õnneks meil on autod et kaugemalt provianti tuua.

Õhtul afterparty’l oli huvitav diskussioon teemal proviant ja peakokk. Keda demokraatlikul teel valida ei õnnestunudki. Läbirääkimiste käigus õnnestus leida paar pootsmani kelle käes on raha ja võim proviandi-jookide üle. Ning dzinn otsustati vääriliseks liigituda toiduainete nimekirja.