Istusime täna kahe suure silla taga pikemalt ootel. ja kolmas miskine rotterdami satelliitlinn capelle ja üleujutuste vastu ehitatud ‘flood barrier’ koos pisikese lüüsiga stoppas ära. lihtsalt kella neljast ei toimetata. kui telefoniga helistades inimeseni jõudsime siis see ajas kõigepealt koha segi ja siis teatas et lüüsivaht on kaugelmal ja enne homset kl 1000 ei saa. hea seegi aga natuke sic.

niisiis on goudani veel seitse miili ja homme saame sinnakanti ja adrenaliiniga väiksemat kanalit sõita. 6-12m sügavust jääb ära. hea kui 4m. hiljem garanteeritud 2.3 ja sadamates pole sedagi. galateia kiil on 2.1

sport paatide ootekohas oleme. maale ei saa. aga häda pole ka sedasi. süüa nädalaks jne. akud peavad. vahet pole, selle tänase passimisega sai lõpuks raamatut ka lugeda. muidu mõtlesin et loen kõikse aeg. aga tuli välja et esimene rida kahe nädala pärast. esimesed kaks passimist läks poole tunnise une nahka, kolmas stop juba ajas lugema.

äike põrutas enne. vihm sabistab nagu telgis. ilm soe, päike küpsetas ka täna üksjagu.

ahhaaa. ago ütles ma ei tohtivat siin haigusi välja nõiduda. et tal nüüd olevatki miski lüli vigane. peldikus tookord selle pesumasinaga peaga toeatas ja sai laksu.

avastasime ka et plastklaasidel on põhjad mõraseks peksnud. viletsad klaasid.