naine oli pardal. relvastaud. 

äh, prantsuse rannavalve, douane nimeline sõjakas võttis rajalt maha. 

algul tuli vastu, siis tegi tiiru 
ja siis kaheksandal kanalil esitasid kõiksugu isiklikke küsimusi. näiteks et mis lipp see sihuke teil on. 
lõpuks lubati edasi sõita. aga sunnikud rahule ei jäänud, 
kartsid vist et meid siin dover-calais joonel mõni piraat rünnata võiks.

ais näitas merel mõni viiskümmend laeva, kurat neid teab.´

nii et meil oli tükk aega sitaks turvaline purjetada, kahuritega turvati. 
aga siis oli näha et meeskond aeti jalule, ajasid riidesse, rib vette ja muudkui tulid külla.

kaks tundi asjatasid siin. kalevile aeti nõelu küünte alla ja mis iganes. 
naine laevas, see relvastatud (teistel ka ikka tukid kaasas), see valvas kokpitis nuga.

kusjuures, esimene asi, meid tehti relvituks, 
noa võtsid tupest välja ja toppisid vintsi vända taskusse.

ei noh nali selles et kalevil pole ostumüügi lepingut kaasas, krrdi iirlased ei andnud õigeks ajaks.
ja siis oli tal tegu et tõestada kes ta ise sihuke on. ajas mac’i aknast välja 
ja sai ärireistri b kaardi ikka keset merd kätte

muidu oleks käed selja taha väänatud:)

ma olin kõik see aeg vaatluse all, 
roolis, hoidsin vastu tuult, purjed üleval
sõjakas sabas ja rib ümber tiirutamas. päris lahe.

otsiti kah aga ega nad eriti viitsinud, ju me näeme nii kahjutud välja. 
kalevi alkoholivaba õlle
purgid neile ilmselgelt ei istunud.

lasid jalga, calvadoisi ei võtnud, sihuksed korralikud ametnikud.
rikkusid meil kaks tundi pärihoovust ära. 

dunkerque traaversis.