saksamaal tiit alla 140 suurt ei sõitnud. ajasime keskmist kiirust üles peale poolas jokutamist.

kaks peatust saksamaal, hollandit poleks peatuse vääriliseks pidanud aga juhi vahetus ja belgias ka korra jalg 
maha. ongi prantsusmaa. lihtne. riiast saksamaale 14 tundi, 4 tunniks jätkus saksamaad. viieks hommikul jõudsime calais’i praami järjekorda.

parkla tuubil autosid täis ja terminalis vookles hiigelsaba. ilmselt ebanormaalne seis laupäeva varahommiku  jaoks. kõik on siin on haritud inimesi täis, puhast inglist räägivad peaaegu kõik.

ilm merel ilus, kerge säbarlaine ja väike ummikas. inglise kanal on siin ainult 16 miili lai, tunnel maksab 200eur, laev poole odavam, saab süüa ja ringi vahtida. ei otsita läbi ja ei pea vagunis konutama.

tunni pärast kohtame doveri tollis vanu sõpru kes eelmine kord kuue mehega ja ‘dog unit’ abil autot kaks  tundi laiali harutasid. praamil on õnneks veel teisigi kahtlasi tüüpe. ehk on kahlasemad kui meie. üks kõndis just mööda, ma võtaks sellele sappa, lapsed on tal petteks kaasas muidu pesueht terrorist.

siin praami peal pole muud tarka teha, teatan et rutsil on uus dieet – salat koogiga 1x päevas ja 2x päevas kook. nüüd ta sõi traditional farm breakfast’i ja see võttis siruli. lamab seal kus teised söövad ja ei 
liiguta oimugi.

are unustas kõik okserohud maha.

aknast paistab just purjekas. esimene. on veel lolle, ropp külm tundub juba kaldal.

ongi kanalist üle, doveri kaljud paistavad. kui viitsime sõidame kiirtee asemel üle wales’i mägede. holyheadist läheb praam iirimaale. sealt järgmine üllitis.